Kolmeteistkümnes juuni

Teate, pärast minu viimast postitust ma tundsin end haiglaselt, otseses mõttes: nina oli kinni ja kurk kare. Järgmisel hommikul saingi aru, et suvine külmetus oli mu kätte saanud. Siit ka moraal - vaatamata lämbele ilmale ära hulla jääkülmas vees. Siiski see väike haigus ei takistanud mind kokku saamast hea sõbranna M'ga. Käisime kinos, aga enne seda varustasime end hea toidukraamiga. Valitud filmiks sai "Kariibimere piraadid". Harjumatu oli mitte näha neid vanu tuntud tegelasi, samas Penelope üllatas mind positiivselt, osates oma rolli kanda edasi väga hästi ja ka muud uued näod olid suurepärased. Ühesõnaga filmielamus oli väga hea ning uut osa jään ootama suure huviga. Edasi me ei osanud mitte midagi teha ning üks meist ei tahtnud koju minna, samas meid mõlemaid tabas teadmatus edasiste plaanide suhtes. Seega lasksime oma jalgadel kanda sinna, kuhu "jumal juhatab". Öeldakse ju - kõik teed viivad Rooma. Meie oma aga jõudis välja Lillekülani, mille hetkel me olime jõudnud rääkida kõigest ning päike oli meid selleks ajaks ikka tugevasti kõrvetanud. Minu kodu juures läksid meie teed lahku.
Järgmisel päeval möödusid minu tunnid Saaremaal, koos perega. Kahju oli, et ainult üks päev, sest Saaremaa on üks üüratult mõnus paik ning miks ka mitte veeta oma vanaduspõlved seal (olgu, liiga vara sellest mõelda). Jõudes tagasi selle päeva juurde, siis me käisime Kalakohvikus, ujumas, jalutasime nii Panga-Panga peal kui selle jalamil, sõime Kuressaares ja tagasiteel imetlesime taas Pöidekirikut, kus saime olla mõned minutid külakrantsi Tuksi omanikud. Ühesõnaga too päev läks vägagi korda!
Vahepeal olen niisama toimetanud ja toimetusi tuleb juurde, sest nüüdsest hakkavad proovid jälle. Taaskirjutamiseni!

Vabal ajal meisterdan eheteid

... kus kulgeb kuu