Pärast jaanipäeva on elu läinud edasi tavapäraselt: koduselt, õueväliselt ja igatpidi veel. Homme aga see tavapärasus lõppeb, sest 1.-3. juuli on laulu- ja tantsupidu (kes siis seda ei teaks, eh). Uh, ma nii ootasin seda sündmust ja samas pelgasin ka, kuna see on mu viimane laulupidu, kus laulan oma kooriga uhkelt esimestes ridades, sest järgmiseks laulupeoks olen juba sellest "laulupesast minema lennanud". Laulmiseni!

Liiri-lõõri-liiri-lõõri

ei oma seda pilti

Jaaniõhtul

Taevas uitavad veel üksikud pilved, vaibuv tuuleke sahistab puudeoksi, majaesine on autodest tühi, kuulen vaid enda hingamist, taustaks "Aeg ei peatu". See on minu jaanilaupäev. Päris veider, samas huvitav on üksi seda veeta.

MEELDEJÄÄVAT JAANI KÕIGILE!

Oh-la-la

Tervitused uuele nädalale. Minu eelnevad teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede möödusid suures osas toas, sest haigus, mis minu sees kükitas, lõi välja ning tõi endaga kaasa palavikuhoo ning valutava kurgu. Nüüdseks olen terve kui purikas ja loodetavasti aktiivsem uuel nädalal.
... kohe-kohe on jaanid käes!

Kolmeteistkümnes juuni

Teate, pärast minu viimast postitust ma tundsin end haiglaselt, otseses mõttes: nina oli kinni ja kurk kare. Järgmisel hommikul saingi aru, et suvine külmetus oli mu kätte saanud. Siit ka moraal - vaatamata lämbele ilmale ära hulla jääkülmas vees. Siiski see väike haigus ei takistanud mind kokku saamast hea sõbranna M'ga. Käisime kinos, aga enne seda varustasime end hea toidukraamiga. Valitud filmiks sai "Kariibimere piraadid". Harjumatu oli mitte näha neid vanu tuntud tegelasi, samas Penelope üllatas mind positiivselt, osates oma rolli kanda edasi väga hästi ja ka muud uued näod olid suurepärased. Ühesõnaga filmielamus oli väga hea ning uut osa jään ootama suure huviga. Edasi me ei osanud mitte midagi teha ning üks meist ei tahtnud koju minna, samas meid mõlemaid tabas teadmatus edasiste plaanide suhtes. Seega lasksime oma jalgadel kanda sinna, kuhu "jumal juhatab". Öeldakse ju - kõik teed viivad Rooma. Meie oma aga jõudis välja Lillekülani, mille hetkel me olime jõudnud rääkida kõigest ning päike oli meid selleks ajaks ikka tugevasti kõrvetanud. Minu kodu juures läksid meie teed lahku.
Järgmisel päeval möödusid minu tunnid Saaremaal, koos perega. Kahju oli, et ainult üks päev, sest Saaremaa on üks üüratult mõnus paik ning miks ka mitte veeta oma vanaduspõlved seal (olgu, liiga vara sellest mõelda). Jõudes tagasi selle päeva juurde, siis me käisime Kalakohvikus, ujumas, jalutasime nii Panga-Panga peal kui selle jalamil, sõime Kuressaares ja tagasiteel imetlesime taas Pöidekirikut, kus saime olla mõned minutid külakrantsi Tuksi omanikud. Ühesõnaga too päev läks vägagi korda!
Vahepeal olen niisama toimetanud ja toimetusi tuleb juurde, sest nüüdsest hakkavad proovid jälle. Taaskirjutamiseni!

Vabal ajal meisterdan eheteid

... kus kulgeb kuu

Päev, mil ma sündisin

... Veel paar tunnikest ja minust saab 17-aastane neiu. Tänase päeva jooksul on juba mitu inimest küsinud, kas tunne on ka kuidagi teistsugune. Kas on siis? Oh ei, tõenäoliselt olen mina üks sellistest, kellel tunne jääb aastate möödumisega samaks. Igatahes päev on veerenud üsnagi mõnusalt ja see algas juba poole 11 ajal, kui mu hea sõbranna helistas mulle ning kallas mu üle hulga õnnitlustega. Seejärel uinusin ning oma silmad avasin peale 12 ning avastasin, et telefoni oli kogunenud hulga sõnumeid (aitäh neile :) ). Oma toimetustega pidin kiirustama, sest ema oli poolel teel koju ja tuli lagedale ideega minna randa pizzatama ning muidu päevitama. Sünnipäeva tähistamine läks edasi juba kodus, mil ma pakkusin perele enda tehtud toorjuustukooki ja minu suureks rõõmuks maitses see kõigile!
.. ning hetkel ma naudin seda mõnusat ja sooja suveõhtut ning arvan endamisi, et minu blogijaroll hakkab tasapisi paranema. Taaskirjutamiseni!

Kokk: mina

Tahtsin lihtsalt öelda, et ...

... mina kui (kasin) blogija olen olemas. Seljataha jääva tegusa ja kiire õppeaasta sisse ei mahtunud aega blogi jaoks ning nüüd kui suvi on mitteametlikult käes, siis luban, et nii mõnigi kord vaevun siia midagi kirjutama.

Olge mõnusad ja ärge kukkuge kokku selle lämbe ilma käes!

Tegelikult on märts juba ammu läbi, kuid olen uhke enda üle, et suutsin teha oma esimese liikuva pildi.