"Oli tore päev."

Mis puutub pealkirja, siis mitte ainult tänane päev polnud tore, vaid selle lausega tahan kokku võtta oma terve vaheaja. Ja minuarust on see lause saanud tuntuks just kellegi tuntud inimese suust. Paar päeva on blogis vahele jäänud ja ausalt öeldes, olid need täitsa tavalised. Reedel toimus väike shopingutuur empsiga ja mina lootsin saada midagi riidepoolist, aga tühjagi. Laupäeval möödus enamus päevast kodus, vahepeal olin Õismäel. Aga täna, vaheaja viimasel päeval, käisime kahest maakodust läbi ja ühtlasi toimusid ka kuuse matused. Natuke kurb oli ju visata see maja ette prügikasti võimis? Niisiis jätsime kuuse ühte maakodusse, kus siis mingi aja pärast põletame kuuske väärikalt ahjus. Maakodudes oli niii palju lund muidu, et läbi lume rassimine väsitas jalad jubedalt ära. Peegelkaamera oli ka kaasa ning mõned hetked said jäädvustatud.
Praegu kirjutan siin ja mõttes tuletan meelde eelmise nädala pühapäeva. Isegi siis oli mul juba tujuke kurb, et ainult nädal on veel puhkamiseks. Kas siis praegu peaksin ma nutma juba, et homme ei saagi enam magada?! Igatahes järgnev veerand pole küll minuarust ootamistväärt ja läbi on üks minu lemmikutest vaheaegadest. Vähemalt saab näha mõningaid kalleid inimesi. Jällekirjutamiseni!