poco Coco, poco diverso

Head hilisööd või siis tere varahommikut?
Alustuseks pean mainima, et olen täielikult lummatud sellest, mis väljas toimub. EI, ma ei mõtle mõnd üksikut uitajat või mööduvat lumesahka .. vaid lund, ikka lund! Praegu on ju täielik lume võlumaa ja täitsa üllatav, et ka Tallinnas. Kuid see lumi tekitab küll peavalu paljudele inimestele ja põhjusi me teame , kuid pole head ilma halvata. Aga lumi lumeks, las ma räägin oma eilsest päevast.
Niisiis hommikul ärgates tundsin end täitsa hästi igas mõttes, näiteks see, et olin end lõpuks välja maganud ja loomulikult lumesadu .. (jaa, ikka lumi). Ning mul polnud mõtet peas, et poeks tagasi linade vahele ,vaid mul tuli kiirustada, sest olime Merjega aja kokku leppinud bussipeatuses ning OOPS, mul oli aega pool tundi, et: *pesta ja kuivatada oma tohutud juuksed, *riietuda, *süüa, *sättida, *trepist alla minna, *läbi lume tatsata peatusesse. Seega tuli haarata telefon ja lükata kokkulepitud aeg 10 min edasi, aga kas ma jõudsin õigeks ajaks? EI, hilinesin 5 min. Bussipeatuse poole kõndides kartsin juba, et Merje ootab ja külmetab, nagu tihti on juhtunud, aga sattusin hoopis nägema Liisut ja Reiot. Üsna pea tuli Merje ning tema järel troll, sõit linna poole võis alata. Igatahes meie suunaks oli Artise kinokeskus, et minna vaatama " Coco Avant Chanel " ' i. .
Filmi keskmes oli kuulsa brändi Chaneli looja, tema eluloost, alates orvupõlvest, lõpetades kõikidele tuntud naisena. Pearollis oli prantsuse näitlejanna Audrey Tautou, kes suutis Coco tegelaskuju nii hästi edasi anda (pärast filmi sai Audrey'st mu lemmiknäitleja). Film oli superhea, seda ma arvasin miskipärast enne seanssi ka.
Kui film sai läbi, oli juba pime ja lund sadas ikka veel ning tuli hakata koju minema, sest mõlemil oli õhtul muud plaanid. Minu plaaniks oli külalised, seekord mitte sünnipäevaga seoses. Pidulaud oli rikkalik ka seekord, et oma tühi kõht sai täis söödud jällegist. Külalised said minema suhteliselt hilja.
Mis puudutab aasta viimase päeva toimetustest, ei oska veel öelda. Võibolla oleme jälle kodus või läheme külla (ma loodan). Ja tänane postitus oligi selle aasta viimane .. nii palju, kui ma olen kirjutanud. Et siis SAATKE SEE VANA AASTA ÄRA VÄÄRIKALT, HOIDKE OMA TUJU LÕBUSANA, PEEDKE PIDU ning nagu on kombeks öelda, UUEL AASTAL UUE HOOGA! OLGE TUBLID, muahh.